Kuigi kaubandussektoril läheb hästi, tasub välja tuua teemad ja väljakutsed, millega kauplejad maadlevad juba praegu ning mis seaduse- ning turusurve tõttu lähiaastatel ees ootavad.

NELE PEIL, Kaupmeeste Liidu tegevjuht

1 Tööjõupuudus.

Kaubanduse praegune suurim väljakutse on tööjõupuudus, seda eriti müüja-klienditeenindaja ametikohal. Keelenõudeid muutmata välistööjõud meid ei aita, mis tähendab, et vaatama peab automatiseerimise poole.

Pikemas plaanis räägivad eksperdid kaubanduse segmenteerumisest soodsa automatiseeritud poe/e-poe ning eksklusiivsema inimesest klienditeenindajaga kaupluse vahel. Inimteenindajaga kauplus tähendab tuleviku kaupluses muidugi kõrgemat hinnataset ning selle kompenseerimiseks peab tarbijale ka ägedamat kogemust pakkuma.

Praegu teevad kaupmehed tööd nutikassade täiustamise, automaatse riiulitäitmise lahenduste otsimise, tarkvara juhitavate tarnetellimuste ja muude innovatsioonidega.

Tööjõu teema on päevakorras lisaks kauplustele ka kontoripoolel. Kaubandus on olemuselt rahvusvaheline äri ja maailmas arendatakse ostukeskkondi üha mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Et ülemaailmsete kontsernidega konkurentsis püsida, vajavad eesti kaupmehed ajakohaste teadmiste ja oskustega inimesi oma ostu-, logistika-, turundus- ja juhtimismeeskondadesse.

Tuge võiks pakkuda kaubandusvaldkonna õpe (rakendus-)kõrghariduse tasemel, mis on Eestis veel algusjärgus ning vähetuntud võimalus. Kaupmeeste Liit teeb koostööd kõrgkoolidega, et kaubandusvaldkonna õpet edasi arendada. Kaubandus on Eesti teine suurim sektorja tööandja, mitmekesiste karjäärivõimalustega. Seda on oluline avalikkuses teadvustada.

2 Innovatsioon ja andmekasutus.

Innovatsiooni ja digitaliseerimist on kaubanduses tublisti. IT-lahenduste pakkujaid käib pidevalt uksele koputamas ning ülikoolide ja riigi tasandil uuritakse usinalt koostöövõimalusi ettevõtjate ja teadlaste vahel. Kuna lahendused arenevad pidevalt edasi, on ettevõtja murekohaks eelkõige investeeringu äratasuvus enne, kui uuem ja parem lahendus peale tuleb.

Kindlasti on jaekaubanduses suur küsimus, mida teha suurandmetega, mida kogutud on palju, aga kasutatud vähe. Hea andmetöötleja abiga saab suurandmetest vastused kätte, aga osataks vaid neid õigesti küsida!

Lihtsamad mõtted on kauba tellimine automaatselt tuginedes trendidele, ilmale ja kõiksugu muudele faktoritele, personaliseeritud pakkumised inimese senise ostuajaloo pealt, rätseptooted, sortiment, mis vastab teatud piirkonna elanikele jms.

Siin tuleb muidugi mängu järgmisel kevadel jõustuv andmekaitsereform, kus ostuajalugu võidakse suure tõenäosusega lugeda delikaatseteks isikuandmeteks. Personaliseeritud pakkumised ning minimaalse hulga klientide andmete säilitamine kuuluvad erinevatesse maailmavaatelistesse koolkondadesse.

Praegu on nõuete detailides päris palju ebaselgust ja küsimusi, mida loodame koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga selgeks saada. Innovatsiooni tegemine valdkonnas, mille reguleerimine on algusjärgus ja kogub tuure, on muidugi äririsk, aga usutavasti seda innovatsiooni siiski ei peata.

3 Ebaausad kauplemisvõtted.

Ebaausad kauplemisvõtted tarneahelas said sellel aastal taas Euroopa Liidu tasemel lauale tõstetud. Euroopa protsessid on pikad, aga on põhjust eeldada, et kui tavapärasest konkurentsiõigusest hälbivad reeglid kehtestatakse toiduainete tarneahelas, on järgmiseks sammuks ka muud tooted, esmajärjekorras rõivakaubandus.

Samal ajal teeb ettevõtlussektor ise pidevalt tööd, et oma probleeme lahendada. Üleeuroopaliselt on paljud ketid liikumas tarneahela auditeerimise teed, et tagada vastutustundlik tootmine ka riskiriikides.

Eestis oleme pärast kahte aastat saanud valmis toidukaupade tarneahela heade tavade dokumendi. Praegu käib töö avaliku sektori kommentaaride ja tagasiside läbitöötamisega. Kui kaupmehed, toidutootjad ja põllumehed Kaubandus-Tööstuskoja vahendamisel tavadega valmis saavad, ootame kõiki turuosalisi nendega tutvuma ja liituma.

4 Vastutustundlik ettevõtlus.

Aasta-aastalt muutub kaalukamaks teemaks, millest rääkida ja millega tegeleda, vastutustundlik ettevõtlus. Surve selles suunas tuleb mitmest allikast. Ühelt poolt tarbijatelt: noore põlvkonna jaoks on keskkonnahoid, tervislikkus ning sotsiaalne õiglus tähtsad ning kui ettevõte siin eksib, levib pahameel kulutulena läbi sotsiaalmeedia ningjõuab üldiselt ka peavoolumeediasse.

Teiselt poolt avaldavad meie ettevõtetele mõju Skandinaavia või läänemaailma emafirmad, kellel on juba kirja pandud vastutustundliku ettevõtluse hartad või koodeksid, mida nende tütarettevõtted Eestis järgima peavad. Viimaks avaldavad survet kaasteelised ja koostööpartnerid: avalik sektor regulatsioonidega, MTÜ-d üleskutsetega ning ka äripartnerid, kellel vastutustundliku äri nõuded on kaasas lepingu osana.

Ettevõtteti varieerub see, millele enim rõhku pannakse – olgu see keskkonnahoid ja ringmajandus, sotsiaalsed õigused, tervislikkus või panustamine oma kogukonda ja töötajatesse. Selge on see, et teemaga tuleb tegeleda. Euroopa Liidu tasandil on praegu laual näiteks rõivatööstus ja palmiõli, kus arutatakse kohustuslike nõuete kehtestamise otstarbekust tarneahela auditeerimisel.

Eestis on Kaupmeeste Liidu liikmed viimasel aastal muu hulgas panustanud kilekottide vähendamisse, korjates tasuta kilekotid ära kassadest, süvendanud koostööd Toidupangaga toiduraiskamise vähendamiseks ning löönud kaasa mitmetes projektides edendamaks vastutustundlikumat alkoholitarbimist.

Artikkel ilmus Äripäeva väljaandes “Kaubanduse TOP” 11.10.2017.

Loe artiklit ka kaubandus.ee:

Jaga uudist: