Kaupmehed on kindlad, et hindade erinevust kassas ja müügisaalis aitab lahendada elektroonilised hinnasildid, kuid investeering nende kasutusele võtuks on hetkel veel liiga suur.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil rääkis tarbijakaitse vestlusringis, kus oli fookuses hindade ühtsus riiulis ja kassas, et nad on liidu liikmetega kokku leppinud kauplemise head tavad. Kus on kirjas, et tarbijat ei tohi eksitada ning klienti peab austama. „Hinnad müügisaalis peavad olema samasugused nagu kassas,“ ütles Peil ning lisas, et kui on olnud rikkumisi, siis kaupmehed ei ole neid tahtlikult teinud.

Peili sõnul on hinnaerinevused kassas ja müügisaalis ka mainekahjuks kauplusele. „Iga tarbija võib teha pildi hinnast ja saata selle ajakirjandusse, mille tagajärjel võib tekkida skandaal ja ettevõte saab mainekahju.“

„Me vaidlesime kontoris selle üle, et kas meie hinnasildid on eksitavad või mitte,“ rääkis Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand. Ta sõnas, et nende huvi ei ole tarbijat petta, vaid pakkuda parimatele klientidele parimaid hindu. „Kõikidel on võimalik saada neid hindu, kui nad teevad teatud toimingud ära – näiteks hakkavad Säästukaardi omanikeks.“

Vihand on kindel, et elektroonilised hinnasildid aitaksid probleemi lahendada. „Tean, et hetkel mõned ketid mõtlevad tõsiselt nende peale. Oleme ka ise katsetanud neid mõnes kaupluses,“ ütles ta ning täiendas, et need on nende jaoks väga kallid. Poe kohta tuleb Vihandi sõnul investeeringu suuruseks umbes 100 – 200 tuhat eurot, mis ei ole tema hinnangul hetkel majanduslikult mõistlik. „Viie-kuue aasta pärast võib see olla igapäevane reaalsus ning probleemid hindadega jäävad ajalukku.“

AS Tallink Duty Free müügiosakonna juhataja Ave Makke rääkis, et nad leidsid, et elektroonilised hinnasildid on nende puhul otstarbekas kasutusele võtta. „Esimesed elektroonilised hinnasildid paigaldasime 2014. aastal, kui uuendasime Silja Serenade laeva. Investeering oli suur. Tänaseks oleme need sildid juba välja vahetanud paremate vastu,“ ütles ta. Makke sõnul oli neil tarvis teha pidevalt hinnasiltide vahetusi seoses Rootsi krooni kursi muutusega. „Tegemist oli tülika tegevusega.“

Makke toob välja elektrooniliste hinnasiltide teise positiivse külje. Nad ei pea enam silte tooma, mis oli suur kulu. „Suure kaupluse puhul on tegemist märkimisväärse tööaja kokkuhoiuga. Kuid siiski kampaaniatega seoses on tarvis teha lisatööd, kuna elektrooniliste siltide ümber on tarvis panna punased kampaania raamid,“ rääkis Makke. Tallink on väga rahul antud lahendusega ning kliendid tunduvad ka rahul olevat. „Kauplus näeb nende siltidega ka korrektne välja.“

„Tunnistame oma vigu, mis oleme teinud hindade kuvamisega,“ ütles Bauhof Group AS jaeteenindusdirektor Marje Udras. Tema sõnul tasub kaupmeeste poole aegajalt näppu vibutada, kuna see paneb neid mõtlema, mida teha, et hinnad oleksid pidevalt õiged. Udras tunnistas, et seoses viimase hinnakontrollis avastatud hinnaveaga leidsid nad enda juurest tehnilise vea, mida parandada.

„Keegi ei tee tahtlikult vigu. Praeguses tööjõu olukorras ja kvaliteedis on keeruline, et tööl oleks ainult väljaõppinud inimesed, kes teavad täpselt, mida nad tegema peavad,“ sõnas Udras.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et kui täna öeldakse, et elektroonilised tablood võivad kunagi tulla, aga ei tea, millal, siis selline vestlus oli neil kaupmeestega ka paar aastat tagasi. „On selge, et suur osa kaupluse töötajaid ei jõua praegu hinnasilte õigeks ajaks korrektselt välja panna. See tähendab, et tarbija jaoks jääb probleem lahendamata,“ rääkis Sooniste. Tema sõnul ei ole see ühe kaupluse juhi või töötaja probleem, vaid see tuleb lahendada juhtkonna tasandil. „Siin peab sektor midagi ette võtma.“

Peil lisas, et kaupmehed lähtuvad enda tegevuses ikkagi kliendist. „Keegi ei soovi, et kliendil oleks tema juures ebameeldiv ostukogemus ja ta tunneks, et teda on petetud,“ sõnas ta. Lisades, et see on jätkusuutmatu tegevus ja ükski tõsiseltvõetav kaupmees seda suhtumist ei luba.

„Töö hinnasiltide vahetamise protsessi kiirendamise osas käib iga päev,“ ütles Vihand. Tema sõnul on olnud laual ka lahendusi, et kuidas hajutada hindade vahetamine erinevatele päevadele ning on mõeldud ka sellele, et kas tasub vähendada kampaaniatoodete arvu.

Vihandi sõnul ühtegi asja veakindlaks teha ei anna, sest aegajalt ikka mingeid asju juhtub. „Kõik oleneb sellest, kuidas sa sellele reageerid. Tekkinud probleemid tuleb lahendada kliendiga suheldes,“ ütles Vihand. „Ei ole kindel, et kui elektroonilised hinnasildid tulevas, siis ei teki mingeid vigu.“ Tallink Duty Free müügiosakonna juhataja kinnitas, et see, mis on tablool on ka kassas.

Udras rääkis, et nemad Bauhofis ei lähe paari aasta jooksul kindlasti üle elektroonilistele hinnasiltidele. „See on tõsiselt kallis.“

„Ma ühtegi lubadust ei anna,“ ütles Vihand. Hetkel peavad nad läbirääkimisi maja sees, et mis järjekorras ja millal üle minna elektroonilistele hinnasiltidele. Täna ei oska Vihand öelda, millal ja kuidas see lõppeda võiks.

Kaupmeeste Liidul oleks Peili sõnul väga raske panna iseseisvatele jaekettidele kohustust investeerida elektroonilistesse hinnasiltidesse.

Artikkel ilmus kaubandus.ee:

Jaga uudist: