Töövõidud

Kaupmeeste Liidu töö seisneb kaubandussektori huvide kaitses suhetes avaliku võimu ning teiste ettevõtlussektoritega, kaubandusalase hariduse kvaliteedi eest seismises, vastutustundliku ettevõtluse ja heade kaubandustavade edendamises ning võitluses stabiilse ettevõtluskeskkonna ning ausa konkurentsi eest.
Oleme kirja pannud mõned olulisemad töövõidud, millega meie tegevuse mõju mõõta.

MEIE OLULISEMAD TÖÖVÕIDUD VALDKONNITI

Kaubanduse igapäevamured

1.  2017: Meie vahendamisel said koostöös Tallinna Transpordiametiga lahendatud mõned murekohad Tallinna kesklinnas, kus kauba laadimiseks ei olnud peatumise luba.

2. 2015: Kaupmeeste Liidu ettepanekut arvestati võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega säilitati olukord, kus hindade erinevuse korral kaupluse müügisaalis ja kassas, võib klient kauba ostust loobuda, kuid müüja ei pea kaupa odavama hinnaga müüma.

3. Alkoholiseaduses on ära jäänud erinevad ebamõistlikud piirangud kaubandusele.

• 2015-2017 Kaupmeeste Liidu argumentide tulemusena on leevendatud kaupmehe jaoks alkoholi paigutamise nõudeid, tühistatud ettepanek, et alkohoolsete jookide väljapanek peab olema teistest kaupadest eraldatud läbipaistmatu vaheseinaga või toimuma müüjaga teenindusletist. Samuti on meie töö tulemusena jäänud ära keelamata alkoholi müük tanklate juures asuvatest kauplustest.

• Kaupmeeste Liit täpsustas 2014. Aastal alkohoolse joogi müügihetke mõistet: olukorras, kus tarbija ostab erinevaid kaupu ning alkohol on kaupleja poolt skaneeritud läbi kassaaparaadi enne kella 22.00, on müügitehing alkoholi suhtes sõlmitud enne kella 22.00 sõltumata sellest, et ülejäänud kaup skaneeritakse pärast nimetatud kellaaega. Lisaks ei sõltu alkoholi müügitehingu sõlmituks lugemine ostutšeki väljastamise ajast.

• Tallinnas jäeti ära alkoholi müügi keeld pühapäeviti, 300 m kaugusel lasteasutustest ning restoranide tegevuse lõpetamine pühapäeval südaöösel.

Kaubandusvaldkonna haridus

1. Alates 2004. aastast on Kaupmeeste Liit olnud kaubandusvaldkonna kutsehariduse andja ning kutsestandardite kaaskoostaja. Viimaste alusel on koostatud kaubanduse riiklik õppekava ja kutsekoolide õppekavad; selle baasil viib Kaupmeeste liit läbi kutseeksameid. Müüja või müügikorraldaja kutsetunnistuse on saanud 3000 inimest. Müüja ning müügikorraldaja kompetentside hindamiseks on koostatud kaks hindamisstandardit. Teeme kutsehariduse valdkonnas tihedat koostööd Eesti kutsekoolidega.

2. Rakenduskõrgharidus – aitasime koostada ja arendada kaubandusökonoomika eriala Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Osalesime projektis „Kaubakatergooria juhtimine“ osalemine, ilmus vastavasisuline õpik.

3. Kõrgharidus – Kaupmeeste Liidu ettepanekul ja eestvedamisel lisati kaubanduse erialaloengud magistriõppesse Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis 2015. aastast. Osaleme õppekavade koostamisel ning arendame edasist koostööd kõrgkoolidega, et hoida Eestis konkurentsivõimelist kaubandusvaldkonna teadmust kõrghariduse tasemel.

4. „Tagasi kooli“ projekt 2016. aastal, kus 28-s koolis viisid liidu liikmesettevõtete esindajad läbi kaubanduse tuned. Näidismaterjali tunniks töötas välja Kaupmeeste Liit.

Heade tavade, vastutustundliku ettevõtluse ja parimate praktikate edendamine

1. 2008. aastal võtsime vastu Head Kaubandustavad, millega on liitunud kõik meie liikmesettevõtted.
Hea kaubandustava sõnastab põhimõtted, millest lähtuvad oma tegevuses Kaupmeeste Liidu liikmed ning mis loob pinnase kaubandusettevõtete vahelisele üksteisemõistmisele, ausale ja vabale konkurentsile ning ärilise suhtlemise eetilisusele ja kaubandusala hea maine kindlustamisele.

2. Aastaid oleme teinud koostööd Tervise Arengu Instituudiga dokumendi küsimise kampaanias alkohoolsete jookide ostul noorematelt kui 30 aastased. 2017. aastal on samasisuline koostöökampaania ka Eesti Politseiga, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ega purjus inimestele. 2012. aastal tunnustas Siseministeerium meid tänukirjaga aktiivse panuse eest alaealistele alkoholi kättesaadavuse tõkestamisel ning kaupmeestega koostöö korraldamisel ennetustöö elluviimisel.

3. 2016. aastal aitasime kaasa “Tarbi Toitu targalt” kampaaniale koostöös Toidupangaga, mille eesmärk oli vähendada toidu raiskamist.

4. 2005. aastal töötasime välja hea hügieenitava juhendi, mis on heaks kiidetud Maaeluministeeriumi ja EK poolt. Juhendit täiendati 2010. aastal.
Hea hügieenitava juhend kaubanduses vähendab vajadust erinevate valitsuse määruste väljaandmiseks ning on aktsepteeritud riiklike järelevalveorganite poolt. Juhendi väljaandmisega seoses korraldas Kaupmeeste liit ka hügieenikoolitusi kaubandusettevõtete töötajatele.

5. 2004. aastal töötasime välja turvajuhendi jaekaubandusettevõtetele, mille eesmärk on abistada ettevõtteid oma turvapoliitika väljatöötamisel.

Keskkonnapoliitika

1. Plastkotiaktsiisi seaduse eelnõud 2010-2016.
Kaupmeeste Liidu töö on seni ära hoidnud kilekotimaksu. Meie liikmed on teinud liidu eestvedamisel samme kilekottide kasutuse vabatahtlikuks vähendamiseks, millega meid tunnustati 2016 Aasta Keskkonnateo tiitliga. Meie selgitustöö hoidis ära kilekottidele kehtestatavad miinimumhinnad, mis ei ole praktilised ning säilitas tarbijatele ja kaupmeestele õiguse kasutada õhukesi kilekotte kaalukauba pakendamiseks (nt puuviljad, lahtised kommid, lihatooted).

2. Oleme üks neljast Eesti Pandipakendi asutajast ning tänasest nõukogu liikmest. Pandipakend on tootjavastutusorganisatsioon, mis korraldab üle-eestiliselt pandiga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendi süsteemi loomisel kaitsesime jaekaupmeeste huve ning oleme sellest peale tegelenud hüvitiste määrade läbirääkimise ja vastavusse viimisega jaekaupmeeste tegelike keskmiste kuludega.
3. Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse aruteludes saavutasime õiguse võtta vastu pandipakendeid müügikoha teenindusmaal ja müügikoha kauplemisajal. Meie tegevus hoidis ära liigse kiirustamise ning alternatiivsete pandipakendite taaskasutusorganisatsioonide tekkimise, mis polnuks jätkusuutlik arvestades turu väiksust.

4. 2013. aastal hoidis Kaupmeeste Liit ära kaupluste kohustuse koguda elektriromusid väiksema pinnaga kauplustes kui 400 m2.

Suhted teiste ettevõtlussektoritega

1. Autoriõigusega kaetud muusikateoste avaliku esitamise eest litsentsitasu määrad jäid neljaks aastaks fikseerituks (2013-2016).
Eesti Autorite Ühing ja Kaupmeeste Liit pikendasid 2012. aastal kehtivat lepingut ja sellega olid jaekauplejatele tasumäärad järgmiseks 4 aastaks ehk 2013-2016 muutumatud. Kaupmeeste Liidu liikmetele lisandus ka täiendav soodustus 25% tasumääradest ning muusikateoste avalikul esitamisel litsentsitasu määra soodustus -10%.

2. 2009: Kaupmeeste Liidu surve aitas kaasa pankadevaheliste kaardimaksetasude vähendamisele tegelikele kuludele vastavaks, mille tulemusena vähenesid kaardimaksetasud jaekaupmeestele.

3. Alates 2013. aastast oleme koostöös Toiduliidu, Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Kaubandus-Tööstuskojaga koostanud ja läbi rääkinud Tarneahela Heade tavade põhimõtteid. Selle dialoogi avamisega on turul suurenenud teineteisemõistmine ning paranenud koostöö.

Maksud

1. 2010. aastal saavutasime koostöös teiste huvirühmadega selle, et Tallinnas ei saa kehtestada aktsiisikaupadele täiendavalt müügimaksu.
Kaupmeeste Liit pöördus Tallinna müügimaksu küsimuses Rahandusministeeriumi, Õiguskantsleri ja Vabariigi Presidendi poole ning liidu ettepanekul muudeti kohalike maksude seadust, millega seadusest võeti välja müügimaksu kehtestamise võimalus kohaliku omavalitsuse otsusega. Seoses sellega tõi Kaupmeeste Liit välja aktsiisikaupade müügimaksuga maksustamisel vastuolu seadusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega. See andis võimaluse taotleda kohtu kaudu aktsiisikaupadelt tasutud müügimaksu tagasi alates 2012. aastast, mida ka mitmed jaeketid kasutasid. Tagastatavad summad ulatusid miljonitesse.

2. 2010-2016: Reklaamimaks Tallinnas. Kaupmeeste liidu ettepanekul pikendati reklaamimaksu määra 0,32 eurot 1m2 reklaamipinna kohta ööpäevas 2010-2011, ning kehtestati 2012. aastal määraks 0,40€, mitte 0,45€. Oleme vastu seisnud ka täiendavatele reklaamimaksu tõusudele. Pidevalt on teemaks reklaamimaksu määruse rakendamise õigusselgus.

3. 2009: Käibemaksuseaduses vähendati Kaupmeeste Liidu ettepanekul käibemaksutagastusega müügi (tax-free) piirmäära 2000 kroonilt 600 kroonini (38 eurole).