Esimesel novembril toimus Vaba Laval Rimi majanduskonverents „Kuidas saada oma kauba eest rohkem raha?“.
Tänane kaubandusmaastik on erakordselt konkurentsitihe – kõik jaeketid, tootjad ja vahendajad võitlevad turuosa säilimise ning kasvamise eest. Kõrvaltvaatajale tundub, et kõik on hästi: kauplused on kaupa täis ning külastajaid jätkub. Kuidas näeb tänast olukorda kaupmees, kuidas tootja? Rimi konverentsil neile küsimustele püütigi vastust leida. Ühtlasi tähistati konverentsiga Rimi 20. tegutsemisaastat Eestis.

Esinejate valik oli väärikas: Rimi Eesti juht Vaido Padumäe, Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt, Emori käitumisteaduste ekspert ja ärisuuna juht Kai-Riin Veromann, Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja dotsent Andres Kuusik, A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop. Paneeldiskussioonis osalesid juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere, ettevõtja Evelin Ilves, EY aasta ettevõtja 2017 Peep Kuld ning Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. Konverentsi modereeris ettevõtja ning poliitik Reet Roos.

Fotod: Julia Maria Linna

Vaido Padumäe rääkis kaubandusmaastikust üldisemalt: Rimi jaoks on neli kõige olulisemat märksõna tööjõukulud, töötajate puudus, konkurents, klientide ootused. Ühtlasi tuleb tulevikus arvestada sellega, et väga suure osa hammustab ära e-kaubandus. Hetkel on e-kaubanduse osakaal 1-2%, lähiaastail aga kasvab see protsent kõvasti. Iga uue konkurendi tulek turule põhjustab hinnasurvet, eriti aga mõne odavketi sisenemine nagu seda on Lidl. „Leedus on Lidli tuleku tõttu hinnad tugeva surve all, täpselt sama juhtub Eestis, kui Lidl meie turule siseneb,“ rääkis Padumäe.

Laiemalt lahkas Eesti majanduslikku olukorda Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt. Ta sõnas, et et Eesti majandusel läheb praegu paremini kui ei kunagi varem, meie inimestel on kõrgemad palgad kui kunagi varem, kuid ka ebavõrdus on suurem kui ei kunagi varem, mis tõttu meie enesetunne ei ole parem kui ei kunagi varem – ikka on kuskil naaber, kellel läheb meist paremini. Huvitava näite eestlaste heaolu kohta tõi Kitt võrdluses Soomega: kui vaadata SKT-d inimese järgi reaalhindades, siis elatakse Eestis täna sama hästi kui soomlased 90ndail. Kitt lisas, et Eesti edu võti on meie 10 000 ettevõtjat, kes toimetavad, siis kõrbevad ja tõusevad jälle püsti. „Ma pean väga ohtlikuks, et poliitikud ütlevad, millist kaupa tohib müüa ja kuhu tohib poodi teha. See pärsib Eesti majandust,“ sõnas Kitt.

Kai-Riin Veromann ning Andres Kuusik lähenesid oma ettekannetes müügiprotsessile teaduslikust küljest: mõlemad kinnitasid, et inimene lähtub ostuotsuseid tehes eelkõige rusikareeglitest ning harjumustest. „Ostukeskkonnas järgime kindlaid rusikareegleid: kumb on näiteks odavam, kas kaks väikest või üks suur kohvikoor? Enamus ütleb, et üks suur on odavam ja seda reeglit ostukeskkonnas ka enamasti järgitakse. Inimesed üldiselt ei vaata hinnasilte, vaid tegutsevad rusikareeglite põhjal. Samas on arusaadav, et poes ei kulutata tunde sellele, et analüüsida, millel on odavam kilohind,“ tõi Kai-Riin Veromann näite.

Andres Kuusik rõhutas, et inimene paneb reklaamide puhul tähele üksikuid infokilde ning enamasti ignoreeritakse igapäevast turundusinformatsiooni – ostuotsus on tegelikult ammu enne tehtud, kui me kauba poes välja valime.

A Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop keskendus oma ettekandes valitsuse alkoholipoliitika kritiseerimisele. 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.

Konverentsi võttis kokku paneeldiskussioon teemal „Kuidas saada oma kauba eest rohkem raha?” Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil tõi välja mõned elemendid, mis panevad tarbija tundma, et toode on rohkem raha väärt: eksklusiivsus, elamus, emotsioon, grupikuuluvus, identiteeti toetav toode, isikupärastatud viimane lihv, elustiili toetamine ja viimaks soe ja sõbralik teenindus. Evelin Ilves kirjeldas elamuse, emotsiooni ja kogemuse olulisust. Peep Kuld tõdes, et tootja ja kaupmehe fookus peaks pigem olema efektiivistamisel ja kulude kokkuhoiul kui kõrgemal hinnastamisel. Panelistid kirjeldasid ka seda, mida tootjad võiksid omalt poolt teha, et oma kauba eest rohkem raha saada. Lisaks hügieenifaktoritele nagu tarnekindlus toodi välja koostöö vajalikkust, kliendi tundmist, müügiedendust ning infovahetust tootja ja jaemüüja vahel.

Jaga uudist: