Euroopa Parlament ja Põllumajandusnõukogu jõudsid detsembris kokkuleppele Ebaausate Kaubandustavade direktiivi skoobis.

Direktiiviga keelati toiduainete tarneahelas järgmised tegevused:

  1. Ühepoolsed ja tagasiulatuvad lepingumuudatused
  2. Tellimuste tühistamine lühikese etteteatamiajaga
  3. Tasu juba tarnitud toodete pahaks minemise eest
  4. 60 päeva maksetähtaeg kõigile toidutoodetele, 30 päeva kiiresti riknevatele toiduainetele
  5. Maksete nõudmine tarnijalt osutamata teenuste eest
  6. Suulised lepingud tarnetingimustele
  7. Tarnija konfidentsiaalse info väärkasutus
  8. Ähvardused tarnijate suunal (nt sortimendist välja viskamine), kui nad direktiivist tulenevaid õigusi kasutada soovivad
  9. Tootjalt kulude katmise nõudmine tarbijakaebuste korral, kus põhjuseks ei ole tootja hooletus.

Samuti määratleb direktiiv nn. “halli ala”, kus loetletud praktikad on keelatud, kui lepinguosalised ei ole kirjalikult teisiti kokku leppinud. Need on:

  1. Reklaamikulude, tooteedendus- ja turunduskulude kandmine tarnija poolt
  2. Tasu võtmine toodete haldamise eest pärast nende kohaletoimetamist
  3. Müümata jäänud kauba tagastamine tarnijale
  4. Tasu võtmine sortimenti võtmise eest, riiulitasud

Ebaausad kaubandustavad kehtivad suhetes nii EL siseste kui EL väliste tarnijatega. Kaebusi lepingupartneri vastu ülaltoodud nõuete vastu eksimisel saab lisaks tarnijale esitada tema nimel ka mittetulundusühing ja seda kas enda või lepingupartneri tegutsemisriigis.

Direktiivist jäeti välja algselt lisatud keelud jaekettidele ostuplatvormide kasutamiseks ning loomade heaolu nõuete suurendamiseks ja keskkonnakaitsestandardite täiendamiseks.

Direktiiv võetakse vastu märtsi keskel, pärast mida on Eestil kaks aastat võtta see vastu siseriiklikku õigusse. Selle protsessi käigus võib Eesti Maaeluministeeriumi eestvedamisel täiendada direktiivi nõudeid omalt poolt. Surve täiendusteks on Eesti põllumajandustootjate poolt tugev.

Jaga uudist: