Koroonakriis pani nii mõnegi vana teema kaubandussektori jaoks uude valgusse. Üks neist küsimustest, mida hakati taas arutama omavahel ja leheveergudel, on kaupluste lahtiolekuajad.

Kriisiajal olid kaubanduskeskused vahepeal kinni, vahepeal lühemate lahtiolekuaegadega, kui olime harjunud. Samuti lühendasid lahtiolekuaegu poed, kes püüdsid saada terve päeva hakkama ühe vahetusega, et vahetused omavahel kokku ei puutuks. Kas sektoril tasuks midagi kevadistest praktikatest endaga tulevikku kaasa võtta?

Kaupmeeste Liit, kuhu kuuluvad nii kaupmehed kui kaubanduskeskused, viis suve lõpus läbi kolm küsitlust. Uurisime viiesajalt Eesti inimestelt, mida nemad arvavad poodide lühematest lahtiolekuaegadest. Samuti küsitlesime ligi kahtkümmet riigi suurimat kaubanduskeskust ning veidi alla saja kaupmehe ning teenusepakkuja. Mis on inimeste ja ettevõtete arvamus?

Mida arvavad kliendid?

Eesti inimesed on suures plaanis rahulolevad tänase olukorraga. Enamik eestlasi käib vahel hilisõhtul poes, eelkõige toitu või ravimeid ostmas ning meelt lahutamas. Rõivaid, spordikaupu, ehituskaupu ja muud sellist ostab hilja õhtul ainult iga kümnes inimene, aga selle võimaluse kättesaadavust nad ise sealjuures hädavajalikuna ei näe. Ollakse valmis oma käitumist muutma. Samas toetab kõigi poodide, sealhulgas toidupoodide, tänasest varasemat sulgemist ainult veerand elanikkonnast. Sama suur hulk eestlasi arvab, et kõigi kaupluste tänasest tund-paar varasem sulgemine põhjustaks neile olulisi ebamugavusi.

Eesti inimeste silmis oleks sobiv lahendus diferentseeritud lähenemine, kus toidupoed, apteegid ja meelelahutusasutused püsivad lahti sama kaua kui täna, aga muud poed võivad ennast õhtuti varem sulgeda.

Mida arvavad kaupmehed ja kaubanduskeskused?

Suurimad lühemate lahtiolekuaegade toetajad on poepidajad. Kolm neljandikku kaupmeestest ja muudest kaubanduskeskuste teenusepakkujatest ja rentnikest pooldab tänasest lühemaid lahtiolekuaegu nii kaubanduskeskustele kui eraldiseisvatele poodidele. Samal seisukohal on pooled kaubanduskeskuste operaatorid. Huvitav on see, et kui elanikkonna seas tahaks iga kümnes inimene näha poode tänasest veel kauemgi avatuna, siis ettevõtjate seast sellist mõtteviisi välja ei paistnud.

Kõik sektori osapooled, nii kaubanduskeskused kui kaupmehed ja muud teenusepakkujad arvavad, et lahtiolekuaegu peab vähendama ning tänase olukorraga jätkata ei saa. Erimeelsused tulevad sellest, kas poed peaks sulgema ühetaoliselt varem üle Eesti või peaksid maksimaalsed lahtiolekuajad sõltuma kaupluse asukohast, tüübist või näiteks kaubanduskeskuses pakutavatest teenustest.

Tõenäoline esimene samm ja suurim ühisosa rentnike ja kaubanduskeskuste operaatorite vahel on mõte lühendada lahtiolekuaegu pühapäeviti. Lausalist pühapäevast hingamispäeva ei pooldata, küll aga sulgemist pärastlõunal või õhtupoolikul.

Tööpäeviti peavad kaupmehed mõistlikuks sulgeda uksed kella kaheksaks või vähemal määral kella üheksaks. Laupäeviti pooldavad pooled kaupmehed poodide sulgemist pärastlõunal või õhtupoolikul ehk mõne tunni võrra varem kui täna. Üle poole kaupmeestest toetab pühapäeviti poodide sulgemist pärastlõunal või õhtupoolikul, hiljemalt kella seitsmeks. Veerand kaupmeestest pooldab pühapäeviti üldse poodide suletuna hoidmist. Teine veerand kauplusi peab lahenduseks erinevaid lahtiolekuaegu, kus keskuses oleksid osad poed kauem avatud ja teised sulgeksid varem uksed.

Kaupmeeste jaoks on sotsiaalsed ja majanduslikud argumendid kaupluste lahtiolekuaegade lühendamiseks võrdse kaaluga. Seda peetakse ühtviisi majanduslikult kasulikuks ja müüjatele mõeldes sotsiaalselt vajalikuks. Kolmandik kaupmehi leiab ka seda, et e-poed on piisavalt kättesaadavad, muutes füüsiliste poodide lahti hoidmise vähem vajalikuks. Need kaupmehed, kes pooldavad regionaalseid erisusi ega soovi Eestis ühetaolisi lahtiolekuaegu lähtuvad eelkõige tarbijate huvidest ja asukohapõhisest paindlikkusest.

Kuidas edasi?

Kes peaks lahtiolekuaegade teemat eest vedama? Absoluutne enamik kaupmehi soovib tänaste lahtiolekuaegade muutmist, aga erisused on selles, kuidas ja kelle ülesandena muudatuse elluviimist nähakse. 40% kaupmeeskonnast tahab näha reguleerimist seadusandja poolt, mida kaubanduskeskused ei toeta. Veerand soovib näha sektorisisest kokkulepet, mida peaks ilmselt eest vedama sektori katusorganisatsioon. Seda toetab sama suur osa kaubanduskeskusi. Vaid 18% kaupmeestest soovib leida lahendust ettevõtete endi vahel ehk läbirääkimiste teel keskuste operaatoritega. See lahendus on samas kaubanduskeskuste seas soosituim.

Rahvusvaheline vaade

Euroopa Liidus on umbes pooltes liikmesriikides lahtiolekuagadele seatud piiranguid, pooltes piiranguid ei ole. Piirangud tulevad EL-s üldiselt tööseadusest ja on kehtestatud töötajate huvides. Sageli on piirangud ja nende erisused kohaliku omavalitsuse kehtestada. Heade tavadega või sektori ja ametiühingu kokkuleppega on lahtiolekuaegu reguleeritud väga üksikutes riikides. Lääne-Euroopa trend on anda lahtiolekuaegade piiramise või liberaliseerimise valik kohalikele omavalitsustele. Kõikjal reguleeritakse kaubanduskeskusi ja eraldiseisvaid kauplusi seaduse silmis ühetaoliselt.

Nele Peil, Kaupmeeste Liidu tegevjuht

FOTO: Raul Mee

 

Jaga uudist: