Eesti on parasjagu üle võtmas ebaausate kaubandustavade direktiivi, mis olulisel määral reguleerib lepinguliste suhete vabadust tarneahelas. Toome näiteid küsimustest, mis vajavad kindlasti selgitamist või põhjendamist.

Küsitav on Kaupmeeste Liidu hinnangul 30-päevase maksetähtaja kehtestamine kõigile toodetele olenemata nende käibekiirusest. Näiteks kange alkohol, konservid ja sool ei leia üldjuhul ostjat kuu aja jooksul. Seega kuidas on põhjendatud konservile määrata sama arve tasumise tähtaeg kui piimale?

Samuti tekitab küsimusi keeld tühistada tellimusi vääramatu jõu olukorras. Kui kauplus koroonanakkuse tõttu suletakse või seal on tulekahju, siis selle seaduse kohaselt ei tohi kaupmees sellesse poodi minevaid tellimusi tühistada. Need tellimused lähevad sel juhul raisku, sest tooteid ei saa müüa kui pood on suletud. Ka ühepoolselt tehtavad muudatused näiteks tarne kohas ei ole meie hinnangul asi, mida peaks kategooriliselt keelama, sest see on efektiivne ega kahjusta koostööpartnerit.

Eelnõu seletuskiri on hetkel veel ebamäärane, millest tulenevalt ei ole jaekettide juristidele ja ostujuhtidele alati arusaadav, kuidas mõnda kavandatava seaduse punkti praktikas rakendada. Kui seda probleemi ei parandata seaduse väljatöötamise käigus, näeme ette palju vaidlusi. Mõned näited, neid on mitmeid veel:

  • Kuidas defineerida toitu müüv ettevõte, kellega lepingut muuta?
  • Millal kehtib Ebaausate kaubandustavade seadus, millal Võlaõigusseadus?
  • Kui detailselt peab turunduskulude read lahti kirjutama, et nad oleksid selged ja neid ei loetaks tagantjärele tühisteks?
  • Kes ja millal peab tõendama süüd toidu raiskuminekul, kui see avastatakse paari päeva jooksul laost tulnud hulgipakendit avades?
  • Kuidas teada lepingu sõlmimise hetkel teise osapoole käivet, kui tollel on mitu tegevusala, rahvusvaheline tegevus või mitu allharu. Või lihtsalt majandusaasta aruanne esitamata? Kui tihti peab partneri käivet kontrollima ja kust?

Ausad kaubandustavad on Eestis normaalne ärikultuur

Kaupmeeste Liit, Toiduainetööstuste liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma liikmetega allkirjastasid paari aasta eest ühiselt välja töötatud Tarneahela head tavad. Need on põhjalikumad kui antud direktiiv ja kehtivad mitmepoolselt, eeldades ausat kauplemist kõigilt osapooltelt. Sõltumata sellest, kas tegemist on tootja, hulgikaupmehe, põllumehe, kokkuostja või jaeketiga. Kõik Eesti suured jaeketid on tarneahela head tavad allkirjastanud. Oleme võimelised ausalt kauplema ja eeldame seda ka oma koostööpartneritelt. Konkurents on Eesti toidumüügi turul tihe ja jaekett peab hoidma nii head hinda kui head sortimenti. See eeldab kahepoolselt sobivaid kokkuleppeid tarbijale atraktiivsete toodete tarnijatega. Jaekett teeb kõik endast oleneva, et müüa neid tooteid, mida kliendid soovivad osta, sest muidu ei püsi ta ise konkurentsis.

Tarneahela heade tavade kõrvale tekkiv Euroopa Liidu direktiiv on meie hinnangul rohkem loend ühisturul esinevatest ebaausatest praktikatest. Suures plaanis on enamik seaduse punkte Eestis täidetavad ja nende järgimine on normaalne ärikultuur. Näiteks ärisaladuse kaitse, lepingute kirjalik vormistamine, tasude võtmine vaid tehtud tegevustelt, mis on seotud toote müügiga, on normaalne ja õige. Probleeme näeme eelnõu üksikutes punktides ja üldises õigusselguses, mille näiteid on artikli alguses näha.

Väiketootjaga koostöö tegemist soodustab paindlikkus

Eesti tarbijate huvi kohalike väiketootjate kaupade vastu on ajas tõusnud. Väiketootjate pääs jaekettidesse on tänu sellele Eestis hea. Suuredki jaeketid pingutavad, et kohalik väiketootja saaks turule, müügu ta siis peipsi sibulat, käsitööõlut või isetehtud piimatooteid. Valik meie riiulitel on EL võrdluses lai.

Julgus väikese tegijaga koostööd teha tuleb jaeketi jaoks paindlikkusest, mis on senini Eesti seadusandluses võimaldatud. Kui riik regulatsioonidega seda paindlikkust vähendab ja lepinguliste muudatuste tegemise keerukust jaeketi jaoks tõstab, siis see vähendab jaeketi jaoks valmisolekut paljude väiketootjatega lepinguid sõlmida. Töömaht läheb suure lepingupartnerite hulga korral tasakaalust välja võrreldes teenitava tuluga. Seega on oluline selle eelnõu puhul meeles pidada, et riigi poolt keerukuse kasv ei tekitaks ohtu, et Eesti toidu valik poodides väheneb.

Ebaausate kaubandustavade direktiiv on seadusandja sõnul mõeldud põllumeeste kaitseks, aga sisu vaadates hakkab see reguleerima peamiselt jaeketi ja suurtootjate vahelisi suhteid. Põllumeeste positsiooni parandaks meie hinnangul pigem see, et nad saaksid põllumajandustoetusi võrdsetel tingimustel Lääne-Euroopa farmeritega. Jaekaupmeeste tegevuse piiramine ja keerukuse tõus tõstab tarbija jaoks hindu, aga ei paranda eriti põllumeeste olukorda, kellega meil on otselepinguid paar protsenti kõigist hankelepingutest. Jaekettide roll on tagada läbi konkurentsi tarbijatele madalamat toidu hinda. Raskel ajal on toidu hinna kontrolli all hoidmine väärtus, mida peaks samuti kaitsma.

Kokkuvõttes loodame, et aus ja avatus suhtlus riigi ja teiste tarneahela osapooltega viib hea ja selge lahenduseni.

Autor: Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht

Artikkel on avaldatud kaubandus.ee 06.11.2020: Küsimused, mis vajavad selgitust ebaausate kaubandustavade direktiivis 

 

Jaga uudist: