15.mail 2021 jõustus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus.
Kaupmeeste Liit koondas kokku olulisimad muudatused kaubandussektori pakendiettevõtja jaoks.
Täielikum ülevaade kõigest, mis muutus on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel .

Pakendiettevõtjad on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt järgmisi kulusid*:

  1. mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik § 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
  2. teavitustegevusele, andmete kogumisele ja esitamisele.

*Nimetatud kulud ei tohi olla kõrgemad kui on vajalik kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks ning kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisi.

*Kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud.

Pakendiettevõtjatele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad oma tooteid Eestis turule, kehtestatakse nõue määrata volitatud esindaja, kelle kaudu pakendiettevõtja täidab talle seadusega pandud laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Andmed pakendiettevõtja volitatud esindaja kohta tuleb esitada pakendiregistrisse. See punkt puudutab eriti müüki e-poodides, kus läbi e-poe tuuakse maale välisriigis toodetud ja pakendatud tooteid.

Muudatused tagatisrahasüsteemis

  1. Pakendiettevõtjale tekib võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorrapakendile ja korduskasutuspakendile (Vajalik on Pandipakendi süsteemi heakskiit).
  2. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise kohustuse osas võivad kaks või enam üksteise vahetus läheduses asuvat pakendatud kauba müüjat tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamisel teha koostööd ning teha seda ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. Sellisel juhul vastutavad ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad solidaarselt tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest. (See tähendab, et kui poed on teineteise lähedal, võivad nad taarapunkti opereerida kahasse, jagades kulud ja kohustused. Iga pood ei pea enam eraldi taarat vastu võtma)

Muudatused tarbijate informeerimises: Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab müügikohas andma edaspidi infot lisaks pakendi tagasivõtmise kohast ka jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.

Muudatused audiitorkontrolli nõuetes:

  1. Muutub audiitorkontrolli lävend. Pakendialast aruannet on vaja edaspidi lasta auditeerida, juhul kui turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas (seni kehtis kohustus kui turule lasti vähemalt 5 tonni pakendeid aastas). Leevendus kehtib ka 2020. aasta aruande esitamisel, mis tuleb esitada pakendiregistrisse hiljemalt 1. septembriks 2021.
  2. Hakkab kehtima audiitorkontrolli vabastus kolmeks aastaks. Eeltoodud leevendus hakkab kehtima alates 2020. aasta aruande audiitorkontrollist, mis on läbi viidud arvestades 15.05.2021 jõustuva seaduse nõudeid (sh on teostatud ka finantsjuhtimise audit). Juhul, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on esitatud modifitseerimata (st märkusteta), siis pakendiettevõtja on kohustatud järgmise audiitorkontrolli tegema 2024. aasta andmete kohta.

Muudatused pakendialase arvestuse pidamises

  1. Metallpakendite liigitamise muutus. Edaspidi on vaja metallpakendeid liigitada kaheks: mustmetall ja värviline metall (alumiinium). Kuivõrd 2021. aruandlusaasta juba kestab, siis pakendialases aruandluses on vaja eraldi liike hakata eristama 2022. aastal ning need andmed esitatakse pakendiregistrisse 2023. aastal.
  2. Pakendiregistrisse tuleb esitada teave pakendimaterjali toksilisuse või ohtlikkuse kohta juhul, kui see ületab pakendiseaduse § 14 sätestatud piirmäärasid. Pakendiseaduse § 14 lg 1 kohaselt ei tohi raskemetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. Nimetatud teave tuleb esitada esmakordselt registrisse 2022. aastal.
  3. Pakendiregistrisse andmete esitamisel tuleb eristada turule lastud pakendite koguses müügipakendeid veo- ja rühmapakenditest. Andmed tuleb esitada registrisse esmakordselt 2023. aastal, 2022. aruandlusperioodi kohta.
  4. Registrisse tuleb Eesti turule lastud korduskasutuspakendite kohta hakata esitama andmeid esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendite koguste kohta (lisaks hetkel käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendite kogustele) ning info korduskasutuspakendi keskmise aastase ringluskordade arvu kohta (ehk mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit aasta jooksul korduvalt). Arvestust tuleb hakata pidama uut moodi alates 2022. aastast ning esmakordselt esitatakse pakendiregistrisse need andmed 2023. aastal.
  5. Ettevõtete kohta, kes omavad taaskasutusorganisatsioonidega kehtivaid lepinguid, kuid kes ei ole aruandlusperioodil pakendeid turule lastud, esitatakse edaspidi pakendiregistrisse info, et ettevõttel ei toimunud antud perioodil pakendialast tegevust.
  6. Uued andmete esitamise tähtajad. Pakendialane aruanne ja taaskasutamise tõendid tuleb pakendiregistrisse esitada hiljemalt 31. märtsiks (esmakordselt 2022. aastal). Auditeeritud aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks.

Ohtlikke aineid sisaldavate toodete müümisel laienenud nõue jaekaupmehest maaletoojale:

  1. Jäätmeseadus jõustab kohustuse esitada andmeid Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi ehk SCIP andmebaasi. Andmebaasi esitavate andmete kohustus lasub toote tarnijal, kes toote turule viib. Toote tarnija on loetletud kui toote valmistaja, importija, levitaja või muu tarneahelas tegutseja ning SCIP andmebaasi tähenduses mõeldakse siin täiendavalt ka toote koostajat. Andmebaasi teavituste esitamise nõue ei kohaldu jaemüüjatele, kes müüvad kaupa ainult tarbijatele ehk on vaid tarbijale edasimüüja rollis. Kui aga jaemüüja on ühtlasi ka toote, mis sisaldab SVHC-aineid üle 0,1 massiprotsendi, turule viija, on tal samuti kohustus andmeid SCIP andmebaasi esitada. Andmete esitamise kohustuse ja tarneahelas oma rolli tuvastamiseks saab täpsema teabega tutvuda siin: https://echa.europa.eu/et/scip-suppliers-of-articles
    .

Jäätmete liigiti kogumise kohustus on ka kaubandusel.

Jäätmeseadus § 2. Olmejäätmete liigiti kogumine:

(3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) plastid (20 01 39);

3) metallid (20 01 40);

4) klaas (20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);

8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 9);

9) puit (20 01 38);

10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

11) suurjäätmed (20 03 07);

12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);

14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

Seadusemuudatustega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108) tulenevad kohustused.

 

Jaga uudist: