Keerulised majandusolud ja iseteenindustehnoloogiate lai levik poodides on muutnud osa inimestest pisivarguste suhtes sedavõrd julgeks, et see hakkab muutuma kaupmeeste jaoks märkimisväärskes murekohaks. Baltikumi suurima jaekaubandustehnoloogiafirma StrongPoint võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul aitavad erinevad tehnoloogialahenused muret lahendada.
„Kuigi enamik inimesi käitub osteldes vastutustundlikult, siis on paratamatult alati väike osa kliente, kes otsivad igas süsteemis nõrkusi ja üritavad seda ära kasutada,“ selgitas Martšenko. Erinevate kindlustusseltside kui ka Politsei andmed näitavad, kuidas viimastel aastatel on poevarguste arv Eestis olnud kasvutrendis. Põhjuseid on erinevaid ja see on pannud jaemüüjad küsimuse ette, mida olukorraga peale hakata. Seetõttu on Martšenko sõnul väga oluline arendada tehnoloogiaid, mis aitavad selliste küsimustega tegeleda ning muudavad ostleja kogemust sealjuures kiiremaks ja mugavamaks.
„Iseteeninduslahenduste kasutamine muudab mõned inimesed julgemaks, kuna tekib tunne, et vahele ei ole võimalik jääda,“ kirjeldas olukorda Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. Tema sõnul on mõnede inimeste jaoks psühholoogiliselt lihtsam iseteeninduslahendusi kasutades mõni asi skaneerimata jätta ja kotti pista. Traditsiooniliselt ostu tehes peaks asja peitmist aga rohkem varjama. Kui ka lõpuks vahele jäädakse, siis on seda üldjuhul kassas lihtne seletada. Vabandad viisakalt ja maksad ära.
Uued tehnoloogiad aitavad vargusi ennetada
„See ei ole mõistagi põhjus iseteeninduslahendusi mitte kasutada. Alati leidub inimesi, kes üritavad mingit süsteemi proovile panna ja selle piire kombata. Pigem on tehnoloogiaettevõtete roll siin arendada välja uusi lahendusi, mis aitavad toodete kadu vältida ja negatiivset mõju minimeerida,“ selgitas Martšenko.
Ta viitas, et juba praegu on üle maailma kasutusel erinevaid tehisintellekti (AI) ja arvutinägemissüsteeme (Computer vision) kasutavaid lahendusi, mis aitavad tuvastada kui inimene proovib poest midagi pihta panna. Need tehnoloogiad aitaksid just nimelt sellega, et tuvastada kiirelt, kui inimene on mingi toote endale ilma skaneerimata kotti pistnud.
Viise kuidas neid tehnoloogiaid kasutada on mitmeid. Üks lahendus on integreerida arvutinägemissüsteemid toidukaaludesse. Praegu on poel tihtipeale raske tuvastada, kas inimene asetas kaalule ka päriselt selle toote, mida ta ekraanil valib. Arvutinägemissüsteem muudab aga selle protsessi automaatseks, seega kaal saab kaamera abiga ise aru, mis toode on kaalule pandud ja klient ise ei pea midagi valima. Ühest küljest aitab see vargusi vältida, teisalt muudab see paljude klientide jaoks ostuprotsessi palju mugavamaks, kuna nad ei pea kaaludes menüüst õiget toodet või selle numbrit otsima.
Tehisintellekti on ka võimalik kasutada üldiseks inimeste käitumise analüüsiks poes. Näiteks suudab tehisintellekt väga täpselt tuvastada olukordi, kus inimene asetab mõne toote ilma skaneerimata endale kotti.
Teiste riikide kogemus on end juba tõestanud
Sedasorti StrongPointi poolt paigaldatud lahendused on juba täna kasutusel Hispaanias ja Norras ning ettevalmistused käivad laiemaks kasutuselevõtuks ka Rootsis. Samuti on sellised süsteemid juba üsna laialt levinud Iirimaal ja Ühendkuningriigis. Ettevõtte kogemused näitavad, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on vähendanud varguste arvu kuni 92%. Lisaks sellele on kogu ostuprotsess inimese jaoks palju sujuvam ja näiteks kaalutavate toodete võtmine märksa mugavam.
„Siin on oluline märkida, et arvutinägemissüsteeme saab kasutada paljuks enamaks kui vaid varguste ennetamiseks. Näiteks suudavad sellised süsteemid väga edukalt teostada automaatset vanusekontrolli, seega on võimalik vanusepiiranguga tooteid soetada ilma teenindaja sekkumiseta. Ka Eestis on sellised lahendused juba täna kasutusel,“ rääkis Martšenko.
