Rahandusminister Jürgen Ligi on värskes arvamusloos (Jürgen Ligi: toiduhinnad – analüüside vastustest ja ravist. ERR, 15.08.2025) põhjalikult selgitanud, miks tema hinnangul toidukäibemaksu alandamine ei oleks õige lahendus. On selge, et valitsuse kohustus on hoida riigi rahandust korras. Aga sama selge on ka see, et inimestele ei ole tänane olukord vastuvõetav: Eesti toiduhinnad on Euroopa ühed kõrgemad, samas kui inimeste ostujõud jääb Euroopa keskmisest oluliselt maha.

Just seepärast ei saa seda teemat lõpetatuks lugeda enne, kui oleme päriselt proovinud ja näinud, milline on mõju nii tarbijale kui ka riigieelarvele.

Reaalsus poes: hinnad on läinud eest ära

Viie aastaga on toiduhinnad kasvanud ligi 60%. Statistika võib vaielda põhjuste üle, kuid perede rahakott ei vaidle. See on fakt, et toidu ostmine on paljudele peredele muutunud üha raskemaks. Kui räägime ostujõust, siis iga protsent hinnas alla pooleks perele – eriti madalama sissetulekuga majapidamistes. Minister viitab, et “odav hind ei tohi olla kinnismõte”. Aga toidu puhul, mis on inimeste põhivajadus, on just hind see, mis määrab, kas inimene saab täisväärtusliku toidulaua või peab millestki loobuma.

Euroopa kogemus pole müüt, vaid reaalsus

Minister väidab, et teiste riikide näited ei kõlba Eestile, sest nende maksukoormus on kõrgem. Tõsi, Euroopa riikides on süsteemid erinevad. Aga sama tõsi on ka see, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike on siiski pidanud vajalikuks alandada toidukäibemaksu. Seda ei ole tehtud mitte naiivsusest või “grupihuvide” surve tõttu, vaid sest see aitab hoida hinnad inimestele talutavamad. Enamikes Euroopa riikides ei peeta õiglaseks seda, et baastoiduainete pealt korjab riik endale sama palju raha kui luksuskaupadelt. Maksud on viis täita riigi kukrut ja põhitoiduained jäetakse üldiselt valdkonnaks, kust riik nii palju endale ei võta, et ka vaesem elanikkond saaks endale süüa lubada. Me ei saa väita, et kogu Euroopa on eksinud, aga ainult Eesti on leidnud õige lahenduse.

Pilootprojekt annab vastuse, mitte hirm

Minister väidab, et katsetada ei saa, sest eksperimenti on raske tagasi pöörata. Kuid just katsetamine annaks meile vastuse, kas ja millisel määral hinnavõit jõuab tarbijani. Pilootprojekti saab teha ajutise ja selgete eesmärkidega – näiteks teatud toodete grupile või piiratud ajaperioodiks. Kui mõju tarbijale on väike või riigieelarve kahju liiga suur, siis on see aus ja selge argument arutelu lõpetamiseks. Praegu aga öeldakse, et “me teame juba ette”, ilma et oleks kunagi proovitud. See ei ole veenev.

Täna avaldas Õhtuleht põhjaliku Eesti ja Läti toiduhindade ning käibemaksu mõjude analüüsi Rimi näitel, mille järeldus oli, et „valitsuserakondade jutt kasumiahnetest kaupmeestest ei päde”. Lätis meist poole madalamalt maksustatud toodete hinnavõrdlus tõi selgelt välja, et keskmiselt on Lätis kõnealused toidukaubad ligi 13% odavamad kui Eestis; olukorras, kus maksumäär on Lätis 12% madalam. Reformierakond on korduvalt väitnud, et maksulangetuse mõju hindadele oleks lühiajaline. Läti langetas käibemaksu juba seitse aastat tagasi ja hinnavõit on turul ikka alles. Sealjuures on Lätis kaks korda väiksem konkurents kui Eestis.  Minister Ligi viitab analüüsidele, mis kinnitavat, et madalam käibemaks ei langeta toidu hinda, aga olles neid analüüse Rahandusministeeriumist korduvalt küsinud, on meiega jagatud vaid ühte Läti käibemaksulangetuse mõju uuringut, mis ei jõudnud järeldusele, et käibemaksualandus hindu alla ei toonud. Seega me ei tea endiselt, millistele analüüsidele minister oma väidetes toetub ja kutsume üles argumente numbrite ja viidetega täiendama.

Küsimus ei ole kaupmeeste kasumis, vaid tarbija ostujõus

Minister vihjab, et vähendatud käibemaks jõuaks pigem kaupmeeste kasumisse. Selline väide ei pea paika. Eesti jaekaubanduses on konkurents üks Euroopa turu tihedamaid, kasumimarginaalid on just selle konkurentsisurve tõttu Euroopa ühed madalaimad ning hinnavõit kandub paratamatult edasi tarbijale. Kui riik seaks pilootprojekti tingimuseks selge seire ja tarneahela vahehindade uuringud, oleks võimalik täpselt näha, kui suur osa käibemaksu alandusest jõuab lõpphinda. Jaekaubandus on valmis selliseks läbipaistvaks koostööks.

Kokkuvõtteks

Me ei väida, et käibemaksu alandamine on imerohi. Aga väita, et see on välistatud lahendus, mis mitte mingil juhul ei töötaks on reaalsust eitav. Maksukomponendi vähendamisel on suurim võimalik mõju saada toidu hinda alla. Kaubanduse kasumlikkus on kümme aastat olnud 2%- sealt ei ole midagi võtta võrreldes 24% protsendiga, mille riik endale tõstab.

Seepärast kutsume valitsust üles alustama pilootprojekti – ausa ja mõõdetava katsetusega. Alles siis, kui meil on reaalsed tulemused, saab öelda, kas käibemaksu alandamine töötab või mitte. Seni ei tohiks me rahulduda üksnes põhimõttelise vastuvaidlemise ja konkurentsiolukorda eiravate teooriatega.