Euroopa Komisjon tegi 23. septembril ettepaneku lükata Euroopa Liidu metsade raadamise määrus (EUDR) veel aasta võrra edasi, detsembrini 2026, viidates murele, et komisjoni IT-süsteem ei ole veel valmis määrusega kaasnevate nõuetega toime tulema.

Euroopa Parlamendile saadetud kirjas ütles keskkonna, veekindluse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall, et ebapiisav IT-süsteem takistab ettevõtjatel registreeruda ja vajalikke dokumente esitada. Reaalsuses on probleeme veel mitmeid. Esmalt on paljudel Euroopa Liidu turgudel tegemata vajalikud ettevalmistustööd. Puudu on IT-süsteemid ettevõtetele, lepingud tarneahela osaliste vahel, arusaam, milliste tollikoodide all olev kaup on määruse kohaldamisalas. Paljud väiksemad tootjad, maaletoojad ja kaupmehed ei ole määrusega kursis. Puudu on Euroopast tulnud juhistest ja valitseb üldine segadus ja peataolek.

Siiski on näha, et mitmete suurkontsernide poolt on valmisolek parem ja viimased on ka häälekalt kritiseerinud igasuguseid nõuete edasilükkamisi. Ühelt poolt on nad teinud suuri kulutusi ning peavad maksma arendatud süsteemide litsentsitasusid, mis ulatuvad vähemalt sadadesse tuhandetesse eurodesse. Teisalt on valmis olnud ettevõtete vaates tegemist konkurentsieelisega, kus väiksemad ja vähem valmis ettevõtted oleksid pidanud kas tegutsema edasi seadust rikkudes või võtma sanktsioonide ja maineriski, kuna nad ei suutnuks ennast 2025 aasta lõpuks nõuetega kooskõlla viia.

Pärast rakendamist nõuab metsade hävitamise vastane määrus, et metsade hävitamisega sageli seostatavate kaupade – sealhulgas soja, veiseliha, kakao, puidu, kohvi, palmiõli ja kummi – tootjad tõendaksid, et nende tooteid ei toodetud pärast 31. detsembrit 2020 metsa raadatud maal. Reegel kehtib nii Euroopa turule imporditud toodete kui Eestis kasvatatud tooraine kohta.

Algselt pidi määrus jõustuma 2024. aasta detsembris. See lükati aasta võrra edasi 2025. aasta detsembrisse ja nüüd lükatakse suure tõenäosusega veel edasi. Täiesti kindel edasilükkamine veel ei ole, aga arvestades seda, et enamik liikmesriike ning Euroopa parlamendisaadikute enamus edasilükkamist toetab, on see tõenäoline.

Lisaks edasilükkamisele on võimalik ka määruse nõuete lihtsustamine. Tootjate ja kaupmeeste poolt on olnud tugev surve lõpetada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide täitmine kõigi tootega kokku puutuvate tarneahela osaliste poolt.
Näitena: kui veis tapetakse ja tehakse temast liha, siis esmane veise turule panija peab algatama Euroopa keskses IT süsteemis Traces hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kuhu märgitakse maakaardil koordinaadid, kus veis on oma elu jooksul viibinud. Samuti kinnitatakse, et selle veise kasvatamise käigus on jälgitud erinevaid päritolumaa õigusakte ja keskkonna-ja sotsiaalse vastutuse norme. Kui veisest tehakse edasi liha, siis liha töötleja peab omakorda esitama hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kus ta annab tarneahelas edasi veisega seotud hoolsuskohustuse deklaratsiooni numbri (mis tuleb Traces süsteemist) ja täidab omapoolse raporti, kus ta selgitab, kuidas on veisekasvatajat kontrollinud veendumaks, et viimane tõesti õigeid andmeid esitas. Kui veise nahast tehakse samuti toode, siis selle tootja samas midagi esitama ei pea, kuna veisenaha tollikood ei ole määruse skoobis, aga liha on. Liha müüv kaupmees- restoran või jaekett- peab omakorda esitama hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kus on sarnane info töötlejaga, aga ostja tegevuste kohta.

Ettevõtted on teinud ettepaneku, et hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni võiks esitada vaid esimene ahela lüli, kes toote esmasena EL turule paneb. Olgu see siis veisekasvataja, kakao maaletooja või puidutööstus. Mitte kõik, kes sellest toorainest midagi täiendavat teevad. Vastasel korral tekib lõputu segadus sellega, mis tooted on määruse skoobis ja kui palju mõnda toorainet peab tootes olema, et see skoopi arvata. Näiteks kas pulgajäätis on skoobis, sest jäätises on puidust pulk. Kas kohuke on skoobis, kui kohukese glasuuris on kakaod ja nii edasi miljonite toodete kohta.

Samuti on mitmed Euroopa põllumajanduse ja metsanduse eest seisjad teinud ettepaneku, et loodaks ka null-riski kategooria, mis vabastaks määruse kohustustest täielikult teatud riikidest pärineva tooraine. Sellesse nullriski nimekirja võiksid kuuluda kõik Euroopa Liidu riigid.

Kas määrus läheb ka lihtsustamisele ning kui jah, siis kas tema enda kontekstis või mõne omnibus regulatsiooni raames, ei ole veel teada.

Eestis on mõned suuremad jaeketid otsustanud kasutusele võtta Osapiensi platvormi ning juba investeerinud sadu tuhandeid eurosid selle platvormi integreerimiseks enda süsteemidega. Tarnijatele on portaal tasuta, kuid sinna tuleb üles laadida hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid, et platvorm neid Tracesi vastu valideeriks ja ostja saaks rohelise tule, et partii tohib vastu võtta. Ei ole teada, mis nendest ettevalmistustest nüüd saab. Samuti on Eestis kohapeal arendamisel lahendused nii toidule kui puidule. Lahtine on ka infovahetus platvormide vahel, mis võib vajalikuks osutuda. Samuti EDI roll infovahetuses erinevate süsteemide vahel, et vältida käsitööd. Ka majandustarkvarades on vajalik teha muudatused nii andmeväljade lisamiseks kui andmete liigutamiseks. Rääkimata protsessimuudatustest, lepingumuudatustest ja lihtsalt teavitustööst. Hetkel on turul veel rohkelt ettevõtteid, kes ei ole töödega alustanud või kes isegi ei tea, et selline määrus olemas on.

Siseriiklikult teeb määruse osas järelevalvet üldise pädeva asutusena Keskkonnaamet, kes koordineerib suhtlust ka Euroopa Komisjoniga. Järelevalvet teostavad asutused Eestis vastavalt tootegruppidele –Keskkonnaamet (puit ja puidutooted); Põllumajandus-ja Toiduamet (veised, kohv, kakao, soja, õlipalm ); Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (kautšuk); Tervise ja Ravimiamet. PRIA arendab IT lahendusi asukohatuvastuse info vahendamiseks. Kliimaministeerium ning Põllumajandusministeerium vastutavad kahasse õigusloome eest ning loovad pädevusviiteid (toiduseadus, söödaseadus, metsaseadus), karistused ja kohtuvälise menetluse korra (karistusseadustik, väärteomenetluse seadustik).

Kaupmeeste Liit on järjepidevalt töötanud määruse lihtsustamise ning edasilükkamise nimel. Mõlemat toetab ka Eesti valitsus ametlikult. Lähikuudel teeme koostööd ministeeriumite ja järelevalveasutustega kohalike juhiste loomiseks, mis täiendaksid Euroopa Komisjoni materjale ja kataksid nende sisalduvat halli ala.