Vabariigi president kuulutas täna välja Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab jaekaubanduses sõlmida paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Seadus näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt kuus töötajat. Muutuvtunnilepinguid tohivad kasutada vaid need ettevõtted, kelle põhitegevusala EMTAK koodi alusel on jaekaubandus.

Seadus hakkab kehtima 15.12.2021. Seadus on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat ja kui teda ei pikendata, lõpetab kehtivuse juunis 2024.

Seadus on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab 2023 aasta jooksul selle mõjusid kaubandussektori tööjõu olukorrale hinnata. Mõjude mõõtmise tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada ning kas tingimusi tuleks muuta ja/või laiendada muutuvtunnilepinguid ka teistele sektoritele.

Foto: Raul Mee