Eesti maksutõusud ja stagneerunud majanduskeskkond on riigi teiseks suurimas sektoris- kaubanduses- toonud kaasa juba kolm aastat väldanud kahanemise. Tarbijate kindlustunne on ajaloolises madalseisus ja kuigi pankade analüütikud on igal aastal ennustanud naasmist kasvu, ei ole see ennustus täitunud. Võimaliku kasvu neelasid sel aastal maksutõusud riigikassasse ning odavkaubad Hiinast võtavad kiirelt turgu.

Selles keskkonnas on hakanud kõlama mõtted ärimudeli muutuse vajalikkusest. Tarbijate ostujõud ei ole tegelikkuses nii madal, kui negatiivsest foonist mulje jääb. Lihtsalt tarbijad kulutavad rohkem teenustele, ostavad rohkem välismaalt ning säästavad rohkem. Seega on kaubanduse enda võimuses tuua tavapärase kauba müügi kõrvale rohkem eksporti ja teenuste müüki ning aidata kaasa tarbijate kindlustunde kasvule.

Kaubandusest ei mõelda tavaliselt kui eksportivast sektorist – ilmselt kuna eesti kaupmehed toimetavad peamiselt koduturul. Aga oma e-poe või ka füüsiliste poodidega saab piisava riskijulguse ja hea turundusega siseneda ka teistele turgudele. Vastab tõele, et keegi seal ei oota, aga trend on selge- Eesti turg kahaneb. Püsikulusid on üha raskem katta väheneva müügibaasi tingimustes- ainuke lahendus on müügibaasi suurendada. Püsikulude kärpimisega miinimumi suunas on niigi juba mitu aastat kõik poepidajad tegelenud. Täna ei otsita sääste ka suurimate kaupmeeste seas mitte 1000+ eurostelt kuludelt, vaid ka paarisaja eurostelt eelarveridadelt. Kärbitakse kõikjalt, kust annab, aga pikas plaanis aitab vaid müügimahtude kasv, mida Eesti turg ei suuda enam pakkuda.

Riik ei ole suutnud ennast koomale tõmmata ja üha kasvavad riigi laenukulud toovad kaasa ka üha suuremad intressid laenuandjatele veel aastakümneid tulevikus. Sellel foonil on maksulangetused ka majanduse toetamise eesmärgil keerukad läbi lükata. Pigem vastupidi- vaadatakse võimalust makse veelgi tõsta, et auke lappida. Euroopa liit otsib hetkel enda eelarvesse lisatulusid ja kaalub täiendavaid käibepõhiseid makse ettevõtetele- ka neile, kes on kahjumlikud. Kaubandust, mis on ajalooliselt õhukeste kasumimarginaalide, aga suurte käivetega sektor, lööks see mõte eriti valusalt. Toidukaubanduses on marginaalid kõige õhemad. Viimased 10 aastat on kasumid eesti toidupoodidel olnud 2% juures, Euroopa Liidu keskmisest poole madalamad.

Hinnatõusud on nii madalate katetega sektoris väga suure mõjuga- see on ka põhjuseks, miks kaupmehed maksutõusudele alati vastu seisavad. Nad teavad, et maksutõus tähendab hinnatõusu, mis toob kaasa sisendite kallinemise ja vähenenud ostumahud. Kuna püsikulud ei kahane, läheb surve niigi õhukestele marginaalidele veel tugevamaks. Viimastel aastatel on kaubanduse enda hinnalisast tulnud enamik kasvu müüjate palgafondi kasvust ning energiahindade ja teenuste kallinemisest. Kaubandus on nagu ökosüsteemi kese, mis tarbib rohkelt teenuseid- pangateenustest ja sideteenustest turvateenuste ja koristuseni. Rohkelt raha läheb IT-arendustesse, turundusse, kaupluste renoveerimisse, et igasuguste uute regulatsioonide ja nõuetega sammu pidada. Kui tarbimine langeb, aga kõik need sisendid kallinevad, paneb see kaupmehe õhukese kasumimarginaaliga äri kiirelt olukorda, kus äri ei pruugi enam jätkusuutlik olla.

Täna oleme Eestis harjunud Euroopa mastaabis ülimugava kaubandusega. Ostlemine on kõikjal Eestis kättesaadav ja mugav. Meie poed on igapäevaselt kergesti kättesaadavad – nii logistilise paiknevuse, veebiteenuste kui lahtiolekuaegade poolest. Üha enam panustatakse uute poodide avamisse maakohtades, mis toob rohkem valikuvõimalusi ja mitmekesise sortimendi ka suurematest linnakeskustest väljapoole. Eesti kaubandus on olnud ka tehnoloogiafirmadele väga nõudlik tellija. Poodides on levinud valik iseteeninduslahendusi, nutikaale, digitaalseid taaratšekke, vanusetuvastust läbi tehnoloogiate. Meie poed on puhtad ja moodsad.

Arvestades tänast majanduskliimat ei saa sellist maailmatasemel teenust enam iseenesestmõistetavaks pidada. On näha, et turgu võtavad täna säästupoed, omatooted, odav importtoodang, allahindlused. Kui tarbijad eelistavad odavamaid kanaleid ja tarbivad importtoodangut, toob see Eestile kaasa väiksema majanduskasvu ja ohu töökohtade vähenemiseks kauplustes, teeninduses ja nendega seotud tarneahelas ja teenuste sfääris, olgu see turundus, muusika, logistika või muu.

Keskklassile suunatud segment kaubanduses on täna kahanemas. Samas keskklassi ostujõud ei ole tegelikult kadunud. Tuleb taastada keskklassi kindlustunne ja pakkuda neile seda, mida nad Hiina odavplatvormilt ei saa: kvaliteetseid teenuseid. Kaubanduse võimalus on ärimudeli täiendamine teenuste müügiga. Mingil määral on seda juba näha. Paljud kauplused on avanud oma kohvikud, mõned korraldavad üritusi. Vähemaks on tõmmatud vahemehi ja teenusepakkujaid ning asutud mõnda kalliks kiskunud teenust ise pakkuma. Müüma on asutud oma pindu teistele ettevõtetele: reklaamiks ja teiseste teenuste müügiks tarbijale.

Mis maksupoliitikat puudutab, siis kaupmeeste seisukohalt on oluline, et maksupoliitika arvestaks kaubandussektori rolli majanduses. Kaubanduse kaudu liigub enam kui kümnendik kogu riigi maksutuludest, kaubandus on suurim maakondlik tööandja- iga kümnes eestlane töötab kaubandussektoris. Kaubandus hoiab elus väikeste linnade ja külade majanduselu. Kui maksukoormus muutub talumatuks, lööb see rängalt mitte vaid kaubandussektorit, vaid ka seda ümbritsevat ettevõtete ökosüsteemi, väiksemaid omavalitsusi ja mis olulisim- tarbijat.

Kui otsida maksupoliitikas kiireimat muudatust, mis aitaks langust leevendada, on selleks põhitoiduainete käibemaksu alandamine. Vastava ettepaneku teinud rahvaalgatus saadeti sügisel Riigikokku. Vähem maksukoormust põhitoodetel tähendab odavamat toidulauda ja paremat konkurentsivõimet kodumaisele toidutootjale. Kui maksukoormus väheneks, lubame kaupmeestena, et sellest saadav kasu jõuab ka tarbijani.

Sellel on lihtne põhjus: Eesti kaubanduses ei ole võimalik maksulangetust endale hoida. Kui riik vähendab käibemaksu, tekib kohe tugev surve hindu langetada, sest vastasel juhul kaotab kauplus kliendid konkurentidele, kes uue madalama hinna kiiremini kehtestavad. Tänu tihedale konkurentsile ja hinnavõrdlusportaalidele kandub maksulangetuse mõju kiiresti lõpptarbijani.

Kui riik sooviks kasvõi ühe asjaga eesti teiseks suurimat sektorit hinnatõusude pidurdamisel aidata, siis põhitoiduainete käibemaksu alandamine oleks see samm.