​Eesti Päevalehes ilmunud analüüs tugineb eksitavatele andmetele ja ei peegelda tegelikkust. See annab lugejale moonutatud pildi nii hindadest kui ka jaekettide rollist nende kujunemisel. Toiduained on Eestis sellepärast nii kallid, et käibemaks moodustab arvestava osa toote lõpphinnast.

Tahan lükata ümber viimasel ajal meedias kõlapinda saanud väited nagu oleks Eesti kallite toiduhindade taga jaekettide kasvanud juurdehindlused. Reaalsuses on kaupmeeste juurdehindlused muutunud aasta-aastalt üha väiksemaks, samal ajal kui maksukoormus ning nende tarbijate hulk, kes eelistab osta toitu kampaaniahindadega, ainult kasvab.

Eesti Päevalahe arvamuskülgedel avaldatud Erik Moora analüüs sellest, kuidas kallite toiduhindade taga on siinsete jaekettide kasvanud juurdehindlused, oli kahtlemata hea katse teha tarbijale must-valgelt selgeks, kuidas peamiste toiduainete hinnad kujunevad.

Minu hinnangul ei peegeldanud loos toodud näited tegelikkust, vaid hoopis eksitasid lugejat, näidates kaupmeeste juurdehindlusi olenevalt tootest kuni 7 korda tegelikust kõrgemana.

Loos kasutatud andmed erinevad tegelikkusest

Toon järgnevalt mõne markantsema näite varal välja, kuidas tegelikult antud artiklis kajastatud toiduainete hind kujuneb, kui palju selles on kaupmehe osa ja kui palju moodustab käibemaks.

Need andmed põhinevad meie igapäevasel kogemusel, läbi mille toome toidu lauale igale neljandale eestimaalasele. Iga kategooria puhul oleme toonud välja kaalutud keskmise, mis arvestab nii tava- kui kampaaniahindu.

Purepaki piima näite puhul on artiklis toodud 2025. aasta esimeses kvartalis keskmiseks hinnaks 1,30 €/l. Tegelikult tarbib eestimaalane purepaki piima keskmise hinnaga 1,06 €/l. Artiklis toodud näites on kaupmehe juurdehindlus 36 senti, tegelikult on see 10 senti liitri pealt.

See on artiklis toodust ligi 3,5 korda väiksem ja moodustab piimapaki hinnast alla 10%. Samal ajal käibemaks moodustab hinnast ligi 20%. 2025. aasta kolmandas kvartalis on kaupmehe juurdehindlus langenud 6,4 protsendini. Ehk kaupmeeste juurdehindlus pigem langeb, mitte ei kasva nagu artiklis väideti.

Edam viilujuustu puhul tuleb kõigepealt öelda, et tegu ei ole peamise juustuga, mida Eesti inimene ostab. Näiteks Coopi kaubandusketi juustukäibest moodustavad meie kauplustes müügil olevad Edam juustud väga väikese osakaalu, mis piirdub 3,3%-ga.

Artiklis on toodud Edam juustu keskmiseks hinnaks 2025. aasta esimese kvartalis 12,38 €/kg. Tegelikult tarbib Eesti inimene Edam viilujuustu keskmise hinnaga 7,97 €/kg. Ehk erinevus artiklis toodud hinnaga on 50%. See näitab taas, et loos kasutatud andmed erinevad tegelikkusest väga palju.

Artiklis toodud näites on kaupmehe juurdehindlusena toodud 4,8 €/kg, tegelikkuses on see alla 90 sendi. See on artiklis toodust 5 korda väiksem ja moodustab hinnast natuke üle 10%

Samal ajal aga käibemaks moodustab hinnast üle 18%. 2025. aasta kolmandas kvartalis on kaupmehe juurdehindlus langenud 10 protsendini. Samas käibemaks moodustab Edam viilujuustu hinnast juba 19,5%.

Ka järgmised kolm artiklis kasutatud näidet sisaldavad sama suuri eksimusi kui eelpool kirjeldatud ega vasta tegelikule tarbimise struktuurile ja hinnatasemele.

Loos välja toodud hinnatasemed erinevad 50% ulatuses tegelikkusest ning kaupmeestele omistatud juurdehindlusi on näidatud tegelikkusest kuni 7 korda kõrgemana.

Coopi andmed näitavad selgelt, et 2025. aasta 1.-3. kvartalis on kaupmehe juurdehindlus vähenenud ja käibemaksu osakaal iga toote hinnas kasvanud. Sellega on käibemaksu osa hinnas antud näidete puhul suurim peale põllumeest ja tööstust, kaupmehe juurdehindluse osakaal aga väikseim.

Nagu eelpool näha – need erinevused ongi väga suured. Need illustreerivad hästi seda, kui piiratud on tegelikult avalikult kättesaadavad andmed ja nende senised tõlgendused. Need ei suuda anda adekvaatset pilti tegelikust olukorrast Eesti jaekaubandusturul, kuna ei kasuta õigeid alusandmeid ega arvesta ühiskonna tarbimise struktuuriga.

Tarbimise struktuur kujuneb sellest, mida Eesti tarbija kaupluses korvi paneb. Kui ta ostab ainult tavahinnaga tooteid – mis ei ole põhitoiduained –, siis ta tõepoolest tarbib kõrgema juurdehindlusega tooteid. Küll aga ei ole tavahinnaga tooted keskmise eestlase toidukorvis olulisel kohal. Me kõik teame poes käies, et see ei ole nii – nii mina kui ka 99% eestlastest vaatab ikkagi väga täpselt, mida ta toidupoes korvi paneb, tehes valiku oma eelistuste ning hindade võrdluse pealt.

Arvan, et Erik Moora analüüs peab paika üksnes selle 1% Eesti tarbijate osas, kes ei pea poes käies hindu vaatama ning soetab ainult kõige kallima tavahinnaga toiduaineid. Küll aga ei ole õige teha selle baasilt järeldust ülejäänud 99% eestimaalaste toidukorvi ning kaupluste juurdehindluse osas.

Juba pikemat aega on nii Coop kui teised Eesti jaeketid rääkinud, kuidas tarbija ostukorvis on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt soodushinnaga toodete osakaal. See aspekt on aga jäetud nii selles kui mitmes teises viimasel ajal meedias avaldatud artiklis tähelepanuta.

Ka on saanud vähe kajastust asjaolu, et hindade kujunemine kauplustes on seotud väga paljude erinevate asjaoludega – on see siis toorme hind maailmaturul, tootjate kulu Eestis ja välismaal, jaeketi kulud kauplustele ja töötajatele ning käibemaksuga.

Käibemaksu osa on muutunud märkimisväärseks

Just käibemaksu osa on toiduainete lõpphindade kujunemisel pisendatud või tähelepanuta jäetud. Kuna käibemaks on Eestis selle aasta 1. juulist 24%, siis on suurim vale see, et käibemaks ei mängi olulist rolli toiduhinna kujunemisel.

Kõik teavad, et kui sul on nelja lõiguga pitsa ja neli liiget peres, siis saavad kõik ühe lõigu. Samas, kui peres on ka viies liige, kellel on alati eesõigus ühele viilule (24% käibemaksumäär), siis jääb ülejäänud neljale pereliikmele omavahel jagamiseks üksnes kolm pitsalõiku.

Seega väide, et käibemaks ei ole olulisel kohal toiduhindade kujunemisel ja ei moodusta veerandi iga eestimaalase toidulauast, ei vasta mingil moel tõele.

Olen samuti Eesti patrioot ja valmis tasuma kõrgemaid makse eesti julgeoleku tagamiseks, aga seda panust peavad elanike kõrval hindama ka valitsusjuhid.

Hea ja ühtehoidev ühiskond saab eksisteerida vaid siis, kui ühiskonna poolt valitud riigikogu ja valitsus teenivad ühiskonna huve, arvestavad ühiskonnas valitsevate meeleolude ja inimeste vajadustega. Kõik muu toob kaasa valitsuse ja ühiskonna eemaldumise, mis loob hea pinnase erinevate äärmuslike liikumiste arenguks.

Eestlased on kogunud juba ligi 75 000 allkirja toiduainete käibemaksu langetamiseks, aga seda jätkuvalt ignoreeritakse. Loomulikult ei saa iga algatuse peale kohe joosta makse langetama, kuid sellisest ülekaalukast soovist ei saa ükski endast lugupidav valitsusjuht mööda vaadata – sel teemal tuleb avada ühiskondlik debatt!

Täna me seda näinud ei ole ja tundub, et seda ka ei plaanita.

Aasta aega rääkinud vajadusest käibemaksu hoopis langetada

Loomulikult on kulu eelarvele suur, kui langetada käibemaksu kõikidel toidukaupadel.

Olen juba aasta aega rääkinud, et toiduainete käibemaksu peab langetama üksnes põhitoiduainetel, mis on sisuliselt iga Eesti inimese toidukorvis, sõltumata tema sissetulekust, ning mida toodetakse peaasjalikult Eestis.

See tagab samaaegselt parema toidujulgeoleku, täiendav tulu riigile tootmistelt laekuvatelt maksudelt ja toob puhtama toidu eestimaalaste toidulauale.

Loomulikult võib selle peale öelda, et see on ühe Eesti jaeketi jutt ja teenib ainult jaeketi huve. Saan siinkohal kinnitada, et see ei ole nii. Kui käibemaksu langetatakse lihal, piimal ja köögiviljadel, siis toob see riigile üksnes 29 miljonit eurot vähem maksuraha aastas. See ei vähene 240 miljoni euro ulatuses nagu väidetakse valitsuse poolt.

Coopi poolt välja pakutud toiduainete kategooriad on need, mida kõik Eesti kaupmehed müüvad kõige madalamate juurdehindlustega ja kuuluvad iga eestlase toidukorvi.

Kui tarbimise struktuur veelgi rohkem nende kasuks muutub, on see kaupmehele kahjulikum. Olles antud valdkonnas tegev, ei suuda mina leida motiivi, miks see peaks kaupmehel kasulik olema, aga see on narratiiv, mida avalikkuses üritatakse selle ettepaneku ümber luua.

Miks siis erinevad jaeketid seda muudatust toetavad? Meie toetame seda põhjusel, et meil on mure Eesti põllumeeste ja toidutootjate pärast ning Eesti inimeste tervise pärast – nii täna kui tulevikus.

Kuuleme, et tervisekassa on suures miinuses ja ei teata, kuidas riigieelarve tervishoidu kulutustele tulevikus vastu peab. Tänane halb toitumine üksnes eskaleerib seda probleemi järgnevatel aastatel.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 27. juulil 2025
VASTUKAJA | Rainer Rohtla: EPL-i toiduhinna analüüs on eksitav. Selliseid juurdehindlusi maksab vaid 1% jõukamaid.

FOTO: Anni Õnneleid | Delfi Meedia