Kõige valusam valitsuse jutu juures on väide, et madalam toidu käibemaks ei jõuaks tarbijani, kuna on olemas uuringud, mis seda selgelt näitavat. Tegelikult pole Eesti teinud mitte ühtegi toidu käibemaksu ja turuolukorda puudutavat analüüsi, kirjutab Rainer Rohtla.

Valitsuse demagoogia toidu kõrge hinna osas ajab vere vemmeldama, mida ei saa leplikult pealt vaadata. Räägime veelkord toidu käibemaksust.

Enamik Euroopa riike toimetavad Eestist palju madalama toiduainete käibemaksumääraga. Pole võimalik, et nad kõik on rumalad. Peaminister Kristen Michal tõstis toidu käibemaksu maailmas erandlikuna nii kõrgele, et toob nüüd suhtekorraldajate toel põhjuseks, et Eestis on justkui liiga palju kaubanduspinda, mis määrab hinda ja kaupmehed on ahned ning kühveldavad kasumit kokku.

Kaubandus on Eestis läbi aja olnud üks madalama kasumlikkusega valdkondi, teenides sõltuvalt aastast kasumit vaid kahe protsendi ümber. Kaubanduse kasumid on viimastel aastatel olnud languses, nagu seda on olnud ka eestlaste ostujõud vaesumise suunas.

See on valitsuselt uskumatu demagoogia. Rääkimata sellest, et toidukaupade alandamist taotlev rahvahääletus liigub 100 000 allkirja kursil. Liiga oluline teema, miks võiks enne valimisi igasugust valetamist vältida.

Coopi jaeketi kasum vähenes 2024. aastaga võrreldes aastaga üle 40 protsendi põhjusel, et oleme suure osa hinnatõusude mõjust tootjatelt enda kanda võtnud, kuna eestlastel on raske ja klient hinnatundlik. Kasumlikkus 1,6 protsenti ja käibemaksu tõus samal ajal kaks protsenti! Ometi andsime endast parima ka sel aastal, et juulis aset leidnud käibemaksu tõusu nii vähe kui võimalik edasi anda tarbijale. Seda näitavad ka meediauuringud, kinnitades taas, et Coop ainsa ühistulise jaeketina Eestis ongi sotsiaalselt vastutustundlik.

Kõige valusam valitsuse jutu juures on väide, et madalam toidu käibemaks ei jõuaks tarbijani, kuna on olemas uuringud, mis seda selgelt näitavat. Rahandusminister Jürgen Ligi ja teised valitsuse liikmed tuginevad väidetes uuringutele, et käibemaksu langetus ei muuda hindu ja jaekaupmehed jätavad kasumi endale.

Konkreetne päring rahandusministeeriumi näitas, et mitte ühtegi Eesti toidu käibemaksu teemat ja turuolukorda hõlmavat uuringut ei olegi tehtud ja narratiiv, mida luuakse, on äärmiselt küüniline ning valelik.

Mida väidavad valitsejad, kui raiuvad, et käibemaksu langetus ei jõua lõpphinda? Milles seisneb debatt ja pädev argumentatsioon? Need väited on paraku tühjust täis ja soppa pillutakse hoopis ettevõtjate suunal, neid kaasamata ning neilt küsimata.

Enamus Eesti suuremate jaekettide esindajatest on avalikult kinnitanud, et kannavad käibemaksulanguse samas ulatuses läbi hindade edasi ka tarbijatele. Kuidas jõuda selleni, et rahandusminister leiaks ettevõtjate ja inimeste süüdistamise asemel nendega ühise keele? Koos suudame palju rohkem.

Juunis langes jaemüük toidukauplustes taas neli protsenti. Kui see aasta peale taandada, siis on tegemist suurusjärguga 160 miljonit eurot. Toidukaupade käibemaksutõusult on prognoositud riigieelarvesse umbes 80 miljonit eurot, kuid kuna tarbimine on pärsitud, siis on riik selleks aastaks plaanitud summast kaotamas juba ligi 40 miljonit eurot. See näitab, et maksutõusud ei täida riigikassat mahus, mida oodatakse, vaid efekt on vastupidine.

Eestis on kamaluga suuri toidukette ja lisaks väiksemaid tegijaid. Turumajandus ja konkurents toimib Eesti jaekaubanduses täiega, seda kinnitab ka kõige pessimistlikum analüütik.

Peaminister ütleb, et meil on toiduained liiga kallid, kuna palju on investeeritud kaubanduspinda. Mis puudutab toidumüüjaid, siis julgen öelda, et ketid analüüsivad iga kulu luubiga. Hindu kujundab ikkagi turumajandus, nõudlus ja konkurents. Igasuguse maksumuudatuse mõju on vahetu.

Artikkel ERR, 05.08.2025
Rainer Rohtla: valitsus toetub toidu käibemaksust rääkides suurele valele.