Kui me soovime tarbijate kindlustunnet tõsta, siis tuleb meil lõpetada negatiivse fooni loomine. Uudised sõjast, vaesumisest, investeeringute Eestist kadumisest ja ettevõtete raskustest ei too inimesi ostlema. Isegi kui palgatase lubaks ning eluasemelaenu intressimakse veidi kukub, paneb Eestis prevaleeriv negatiivsuse foon inimesi kulutusi edasi lükkama. Leedu ei ole meist objektiivselt paremas geopoliitilises seisus, aga nende majandus ning tarbijate kindlustunne on nina ülespoole tõmmanud ja leedukad Baltikumi tiigri tiitli endale napsanud.

Seetõttu on selleaastase Kaubanduse Aastakongressi esmane eesmärk tõmmata eesti kaupmeestel samuti nina üles. Vaatamata kaks aastat kestnud müügilangustele, vaatamata raha jätkuvalt kallile hinnale ja vaatamata tarbijate kombele vaadata mööda igast hinnasildist, mis ei ole kollane. Kaubandussektor oskab luua ja müüa emotsiooni. Võtame endale järgmise aasta kogukondlikuks eesmärgiks müüa eestlastele uuesti maha usk tulevikku.

See positiivne pealehakkamine ei saa muidugi toimuda silmi kinni pigistades selle ees, kus me hetkel oleme. 2024 aasta on kaubandussektorile toonud märkimisväärseid väljakutseid kõigis segmentides. Maksud tõusid ja tõusevad veel, müügid langevad, palgakasvu ootused on töötajatel tulevaks aastaks 10% ringis, aga ettevõtete suutlikkus parimal juhul pool sellest. Kõige kulukamad Euroopa regulatsioonid ei ole veel kehtima hakata jõudnudki, hiina veebiplatvormid pressivad ebaausa konkurentsiga turule.

Sellele vaatamata ei ole kaupmeeste meel must ja investeeringuid tehakse usus, et vähemalt paari aasta pärast tõmbab majandus nina taas tõusunurka. Töötajaid on enamasti suudetud hoida ja uute palkamiseks on valikut. Energiahinnad on alla tulnud ning euribor tuleb pankade sõnul järgmisel aastal tagasi 2% peale. Kuna teised sektorid on samuti töökohti hoidnud, on baastarbimine alles. Kui tööstused suudavad taastada ekspordi ja kaubandus müüa häid emotsioone, siis lootust on 2026 aastal rõõmsamaid uudiseid avaldada.

Sisetarbimine ja ostujõud

Ettevõtete ja tarbijate kindlustunne on Eestis hetkel madalam kui Baltikumis, Soomes ja Rootsis. Sisetarbimine langeb juba 2,5 aastat ning kaupmehed langusele 2025 aasta esimeses pooles lõppu ei ennusta. Kuigi majandusanalüütikud on juba aasta aega ennustanud nii tarbimise kui kindlustunde tõusu, pole see siiani realiseerunud. Suurimad on käibelangused väljaspool suuremaid tõmbekeskusi (Tallinn ja Tartu), kus toidu ja esmatarbekaupade müügimahud on kukkunud 5-10%.

Covidi eelne ostujõud saavutatakse Eestis kõige varem 2027. aastal, sest palgad pole kasvanud samas tempos kui hinnad. Keskklassi tarbimise taastumiseks oleks abi paar protsendipunkti langevast euriborist.

Kaubanduskeskused

Kaubanduskeskuste külastatavus on Eestis üldiselt languses, kuid see ei ole ühtlane. Umbes kolmandikul keskustest on käibed veidi kasvanud, pakkudes motivatsiooni kaupmeestele, kes investeerivad ka sellel aastal poodide renoveerimisse ja uuendamisse. Samas on kaks kolmandikku keskustest näinud käibe langust. Nagu ikka jäävad nõrgemad kriisis hätta ja tugevamad kasvatavad turuosa.

Kaubanduskinnisvara turul on näha ka tendentsi, et välismaa investorid tõmbavad end Eesti turult tagasi ja müüvad oma osalust. See on võimalus kohalikele investoritele, kelle riskitaluvus geopoliitilise riski suhtes on kõrgem. Ka sellel aastal on avatud uusi ärikeskusi, kuigi väiksemas mahus kui varasematel aastatel. Kaubanduskeskused laienevad jätkuvalt ning tegeletakse hoonete renoveerimisega, sealhulgas targa maja lahenduste juurutamisega, mis toovad tulevikus ressursisäästu.

Toidukaupade turg

Toidukaupade sektor ei näinud suve jooksul ostujõu paranemise märke. Müügimahud on jätkuvas langustrendis alates 2022. aasta kevadest, ning kampaaniate osakaal müügis on kasvanud 50%-ni. Kaupmehed ja kodumaised tootjad püüavad hoida olemasolevat hinda, kuna tarbija vähendab hinnatõusu korral ostude mahtu. Töötajate palgatõusuootus on 10% ringis, mis ületab paljude jaekettide võimalusi.

Investeeringutest pole siiski loobutud – vajalikud renoveerimistööd ja muud strateegilised ning tuleviku kulusäästule suunatud uuendused jätkuvad. Mitte-hädavajalikke investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ja võimalusel pannakse ootele. Ka sellel aastal on toidukaupmehed avanud uusi poode, kuid samuti on kahjumlikke suletud.

Ehitussektori langus jätkub

Ehitusmaterjalide müük on juba teist aastat järjest tugevas languses. Selleks aastaks prognoositakse langust 5-15%, sarnaselt 2023. aastaga. Madal ehituslubade arv viitab ehitussektori kokkutõmbumisele, mis peegeldub ka kaupmeeste müügimahtudes. Hooajalised müügid pakuvad teatavat leevendust neile, kelle sortiment neid sisaldab, kuid üldiselt on ees ootamas rasked sügis ja talv.

Laovarud on ohukoht

Neile kaupmeestele, kes olid ettevaatlikud ja vähendasid õigel ajal sisseostumahte, on tänane majanduslik olukord andnud konkurentsieelise. Need, kes jätkasid heade aegade tasemel varude hoidmist, on nüüd raskustes ja surve all müüa varud maha allahindlusega.

Regulatsioonid

Lahkuv Euroopa Parlamendi ja Komisjoni koosseis jättis endast maha posu regulatsioone, mis sellel ja tuleval aastal kaubanduselt ümberkorraldusi ja investeeringuid nõudma hakkavad. Raadamise määrus sunnib kaupmeest kontrollima, ega tema poes müüdavate toodete tootmiseks ei ole illegaalselt kusagil maailmas metsa maha võetud. Kuna kaupmehe ja tootja kohustuste jagunemine on jätkuvalt ebaselge ning tootepartiide jälgimiseks loodud keskne IT süsteem ei ole valmis, on kaubandusliidud üle Euroopa palunud antud määruse kehtima hakkamise edasilükkamist vähemalt 2025 aasta lõppu. Oktoobri alguses võttis Euroopa Komisjon kriitikat viimaks kuulda ja lükkas määruse kehtima hakkamise edasi 2026 aastasse.

Hoonete energiatõhususe direktiiv toob kaasa laialdased kohustused kaubanduskinnisvara arendajatele, sealhulgas luua 10-15% keskuse külastajate tarbeks jalgrataste parkimiskohad ning eelkaabeldada autoparklad elektriautode laadimistaristu tarbeks. Muret tekitab asjaolu, et elektrikaablite vedaja ei tea, kui suure elektrivõimsusega ta saab arvestada ning tekib oht, et paigaldatud kaablid tuleb hiljem üles kaevata ning asendada. Samuti ei arvesta suure jalgrattaparklate mahu loomine keskuse asukohaga ning sellega, kui palju sinna kliente jalgrattaga tuleks. Osadele on miinimumnõuded sobivad, enamikele kaugelt üle mõistliku vajaduse.

Hoolsuskohustuse direktiiv ja muud kestlikkusalase raporteerimise nõuded panevad ettevõtetele kohustuse kontrollida oma tarnijate ja koostööpartnerite äri eetilisust ja seadustele vastavust. Nendega kaasneb suurettevõtetele vajadus eraldi inimene palgata, kes raporteid koostaks ja äripartneritelt infot hangiks. Keskmised ja väiksemad asuvad küllap kasutama konsultantide teenuseid. Kindlasti kasvab audiitorite hulk, keda saata “põllule” välisriikide hankijaid kontrollima.

Positiivsetest uudistest jõustub 2025 aasta suvel seadus, mille kohaselt muutub tarbijale pabertšeki esitamine ostuhetkel vabatahtlikuks, kui ost on kaardimakse või kliendikaardi abil hiljem tuvastatav. Kaupmeeste liit on sellist võimalust pikemat aega taotlenud ja viimaks saab see teoks. Samuti on jaanuarist ees 1-ja 2-sendiste ümardamine lähima viie sendini ostukorvi lõppsummalt, mille eesmärk on tasapisi käibest välja saada pisimündid ja vähendada nende käitlemise kulu. Mõlemad muudatused omavad positiivset keskkonnamõju, vähendades paberi ja metalli kasutamist.

Toidupoode ootavad ees toiduraiskamise vähendamise meetmed, varustuskindluse tagamise vajadus kriisiolukorras läbi kriisipoodide võrgustiku,

Kaupmeeste liidus teeme erinevat koostööd riigiasutustega veel varguste vähendamise, transpordikorralduse ja peatumiskohtade, küberkaitse nõuete, pakenditele kehtestatavate nõuete, tekstiilide tootjavastutussüsteemi ja rahvusvahelistelt e-kaubanduse platvormidelt võrdsete konkurentsitingimuste nõudmise teemades.